Jõudsin just pool tundi tagasi koju, koju kõndides ja muusikat kuulates, tuli mul vanaema tehtud piparmündi tee isu, kuna vanaema on nii armas ja seda koguaeg meile linna koju saadab, siis esimese asjana koju jõudes ma seda ka kohe endale tegin. Mõtlesin,et peaks õppima, homme on kaks matemaatikat ja teise tunni aeg peab pool klassi oma kontrolltöö kahe ära parandama .. lõin käega, ja hakkasin parema meelega arvutis pilte sorteerima. Leidsin endast ja oma parimast sõbrannast hästi armsa pildi, üks väheseid pilte kus me mõlemad näeme "noraalsed välja" normaalsed välja - all pean silmas seda,et kumbki ei lollita, ei tee kripsus nina või ei aja keelt suust välja. Nagu meil mõlemal kombeks on. Seda postitust kirjutades mõtlesin ka selle peale,et mis mõttega hakata rääkima oma päevast või tegemistest, ma parem mainin ära oma armsa Krissu kellest ma blogis veel eraldi kirjutanud ei ole. Ühesõnaga mul on maailma parim sõbranna, kellega me juba üle 5a kõike koos läbi elanud oleme. Sa oled parim :)